Sa juhid ühte vahetust sõidukite lõppkoostuse liini lõigul: viis jaama järjest, nende vahel väikesed puhverrajad. Iga seisak kandub liinis edasi ja tagasi, iga defekt parandatakse kas jaamas või liigub edasi ning vahetusel on täita tootmisplaan.
Mida sa õpid
Kuidas OEE jagab kaod kättesaadavuseks, jõudluseks ja kvaliteediks — ja miks kitsaskoht määrab liini toodangu.
Kuidas piiratud puhvrid eraldavad jaamu (blokeerimine ja nälgimine) ja mida see varu maksab läbimisajas (Littli seadus).
Miks liini peatamine defekti korral võib olla parem kui läbi sõitmine ja miks kiirem töö ei tähenda alati suuremat toodangut.
Simulaator
Aeg 0 min
▶Töötab
‖Nälgiv (pole ühikut)
⧗Blokeeritud (allavoolu pole ruumi)
✕Rikkis
⚑Andon-peatus
▪Ühik puhverrajal
Juhtimine
Protsent nimikiirusest. Kiiremad tsüklid suurendavad toodangut — ja rikete ning defektide määra.
Mitu ühikut mahutab iga jaamadevaheline rada. Rohkem eraldab seisakud, aga suurendab pooleliolevat tööd.
Iga tehnik parandab ühte jaama; kitsaskohta teenindatakse esimesena, teine tehnik kiirendab remonti.
Operaatorid peatavad oma jaama, et defekt kohapeal parandada. See maksab tööaega — sh peatused hälvete pärast, mis osutuvad tühiseks — kuid hoiab defektid edasi liikumast.
Kolmeliikmeline tiim parandab tunni aja jooksul lõpptestil tabatud ühikuid, et need saaks välja saata.
Näitajad
OEE
0,0%
kriitiline
Toodang plaani suhtes
100,0%
normaalne
Läbi libisenud defektid
0
normaalne
Pooleliolev töö
13
normaalne
Kättesaadavus
100,0 %
Jõudlus
0,0 %
Kvaliteedimäär
100,0 %
Tempo taktiaja suhtes
100 %
Läbilase
50,0 JPH
Ühikuid plaanist ees (+) / maas (−)
0
Läbimisaeg liinis
16 min
Remondilaos ootavad ühikud
0
Töötunde ühiku kohta
0,00 h
Seisvad jaamad
0
Kitsaskoht jõude (nälgiv või blokeeritud)
0,0 %
Trend
Kriisistsenaariumid
Tase 1 · Kaitse kitsaskohta eelneva jaama seisaku korral
Plaan: 50 ühikut tunnis neljatunnise pooleks vahetuseks. Jaam 3 on liini kitsaskoht ja vahetuses on vaid üks hooldustehnik. Hooldus teatab, et kulunud osa jaamas 2 — otse kitsaskoha ees — tuleb vahetada minutil 35: 40-minutiline töö ühele tehnikule.
Toodang ≥ 101 % plaanist poole vahetuse lõpus
Kitsaskoht jõude ≤ 7 % ajast
Keskmine pooleliolev töö ≤ 18 ühikut
Tase 2 · Kvaliteedi kõrvalekalle viimistlusjaamas
Plaan: 52 ühikut tunnis neljatunnise pooleks vahetuseks ja kümme ühikut eelmisest vahetusest ootab veel remondialal. Kakskümmend minutit hiljem tekib jaamas 4 kinnitusprobleem: umbes iga kaheksas ühik lahkub sealt defektiga. Liini lõpu test püüab enamiku kinni — mitte kõiki.
Kuni 1 defekt pääseb kliendini
Toodang ≥ 104 % plaanist lõpus (parandatud mahajäämuse ühikud arvestatakse)
Kuni 3 ühikut jääb remondilaos
Keskmine pooleliolev töö ≤ 16 ühikut
Tase 3 · Nõudluse hüpe
Liin on töötanud 80 % kiirusel plaaniga 47 ühikut tunnis. Kakskümmend minutit poole vahetuse algusest tõstab müük plaani 56 ühikuni tunnis — taktiaeg langeb umbes 1,28-lt 1,07 minutini ja kitsaskoht ei suuda 80 % juures sammu pidada. Ületunnitöö ei ole lubatud.
Toodang ≥ 102 % plaanist kahe tunni järel
Toodang ≥ 103 % plaanist poole vahetuse lõpus
Kuni 1 defekt pääseb kliendini
Keskmine pooleliolev töö ≤ 20 ühikut
Alus — arvude taga olev mudel
Kõik seosed, mida simulaator kasutab, koos allikaga. Eeldustena märgitud konstandid on illustratiivsed kalibreeringud.
OEE korrutab kättesaadavuse, jõudluse ja kvaliteedi, mõõdetuna kitsaskohas; see võrdub ideaalne tsükliaeg × head ühikud ÷ planeeritud aeg.
OEE = A × P × Q; A = (T_plan − T_stop)/T_plan, P = CT_ideal · N_bn / (T_plan − T_stop), Q = N_first-pass / N_out; OEE = CT_ideal · N_good / T_plan when N_bn = N_out[1][2]Korrutis on võrdne ideaalne tsükliaeg × head ühikud ÷ planeeritud aeg ainult seni, kuni kitsaskoha toodang on võrdne liini toodanguga; ühikud, mis on veel jaama 3 ja liini lõpu vahel, annavad väikese erinevuse.
Jaam annab oma ühiku edasi vaid siis, kui järgmises puhvris on ruumi (muidu on blokeeritud), ja alustab vaid siis, kui eelmises puhvris on ühik (muidu on nälgiv).
station i: cycle = c_i / v; moves on iff buffer_i < K (else blocked); starts iff buffer_{i−1} > 0 (else starved)[3][4]
Liin ei saa kunagi töötada kiiremini kui selle aeglaseim jaam; taktiaeg on kättesaadav aeg jagatud nõudlusega.
r_line ≤ r_b = v / max_i c_i; takt = available time / demand = 60 / plan [min/unit][5][7]
Kiirusstress: kiiruse tekitatud kaod kasvavad piiramatult, kui liin läheneb oma seadmete ja operaatorite piirile (105 % nimikiirusest).
σ_n(v) = ((1.05 − 0.85) / (1.05 − v))^n (σ = 1 at 85 %; σ_1: 2× at 95 %, 4× at 100 %; σ_2: 4× at 95 %, 16× at 100 %)Eeldus: tsükliajad, rike- ja remondiajad, defektide ja valepeatuste määrad, kiirusstressi seadus ning meeskonna suurused on illustreerivad väärtused, mitte päris tehase andmed.
Jaamad lähevad rikki ainult töötades, seda sagedamini, mida lähemal oma piirile liin töötab; remondiaeg lüheneb, kui liitub teine tehnik.
P(fail in Δt) = 1 − exp(−λ_i · t_work), λ_i = σ_1(v) / MTBF_i; repair work ~ Erlang-3(mean MTTR_i), done at rate 1 + 0.6·(n−1), n ≤ 2[4][1]Eeldus: tsükliajad, rike- ja remondiajad, defektide ja valepeatuste määrad, kiirusstressi seadus ning meeskonna suurused on illustreerivad väärtused, mitte päris tehase andmed.
Defektid kasvavad kiirusega veelgi järsemalt kui rikked. Andoniga püütakse enamik defekte jaamas kinni ja parandatakse, lühikeste peatuste hinnaga (osa neist valehäired); muidu püüab liini lõpu test mõned kinni ja ülejäänud pääsevad välja.
p_i = p0_i · σ_2(v) (+0.12 excursion at S4); andon: detect 90 %, stop 1.5 min, fix; false stops 0.3 % · σ_2(v) per unit and station; end-of-line test catches 70 %[7][1]Eeldus: tsükliajad, rike- ja remondiajad, defektide ja valepeatuste määrad, kiirusstressi seadus ning meeskonna suurused on illustreerivad väärtused, mitte päris tehase andmed.
Littli seadus: keskmine läbimisaeg liinis on võrdne pooleliolevate tööde ja läbilaske jagatisega.
cycle c = 0.62/0.64/0.90/0.75/0.72 min at rated speed (S3 = bottleneck) · MTBF 120/100/200/110/150 min of work, MTTR 4/4/3/4/3 min at 85 % speed · S2 part replacement 40 technician-min · p0 = 0.15/0.15/0.2/0.2/0.05 % per unit · excursion contained after 3 andon pulls or 15 units caught at test · rework 4 min/unit, team of 3 for 1 h per call · 40 line operators · moving averages over 30 minEeldus: tsükliajad, rike- ja remondiajad, defektide ja valepeatuste määrad, kiirusstressi seadus ning meeskonna suurused on illustreerivad väärtused, mitte päris tehase andmed.
Juhuslikkus: seemnega mulberry32 generaator; kasutatud jaotused — ühtlane, eksponentsiaalne (pöördkumulatiivne jaotusfunktsioon), normaal (Box–Muller), Poisson (Knuth). Seeme on nähtav ja jagatav.
Allikad
S. Nakajima — Introduction to TPM: Total Productive Maintenance (OEE = availability × performance × quality; six big losses) — Productivity Press, 1988
J. A. Buzacott, J. G. Shanthikumar — Stochastic Models of Manufacturing Systems (flow lines with finite buffers, blocking, starvation) — Prentice Hall, 1993